LNG vs CNG: gaasikütuse valiku põhjalik juhend

Veeldatud maagaasi (LNG) ja surumaagaasi (CNG) erinevuste, rakenduste ja tuleviku mõistmine arenevas energiatööstuses

Kumb on parem, LNG või CNG?

„Parem” sõltub täielikult kasutatavast rakendusest. LNG (veeldatud maagaas), mis on vedelas olekus temperatuuril -162 °C, on äärmiselt suure energiatihedusega, mistõttu sobib see ideaalselt pikamaavedudeks – autodele, laevadele ja rongidele –, mis peavad läbima võimalikult pika vahemaa. Lühikese vahemaa transport, näiteks taksod, bussid ja väikesed veoautod, sobib paremini surumaagaas (CNG), mida saab gaasina kõrge rõhu all hoida ja mille energiatihedus on madalam. Valik sõltub õige tasakaalu saavutamisest taristu kättesaadavuse ja sõiduulatuse vajaduste vahel.

Millised sõidukid saavad sõita surumaagaasiga (CNG)?

Seda tüüpi kütust saaks kasutada autodes, mis on konstrueeritud või ümber ehitatud töötama surugaasil (CNG). CNG-d kasutatakse tavaliselt linnades kasutatavates autoparkides, taksodes, prügiveoautodes ja ühistranspordis (bussides). Tehases toodetud CNG-sõidukeid pakutakse ka paljudele reisijateveoks mõeldud autodele, näiteks Honda Civicu või Toyota Camry eriversioonidele. Lisaks saab konversioonikomplekte kasutada paljude bensiinimootoriga autode uuendamiseks, et need töötaksid mõlema kütuse (bensiin/CNG) režiimis, pakkudes paindlikkust ja kulude kokkuhoidu.

Kas LNG-d saab autodes kasutada?

Kuigi teoreetiliselt võimalik, on see tavaliste autode puhul äärmiselt ebatavaline ja võimatu. Selleks, et säilitada -162 °C juures olevat vedelat olekut, vajab veeldatud maagaas keerukaid ja kulukaid krüogeenseid mahuteid. Need süsteemid on suured, kallid ega sobi väiksemate reisiautode piiratud siseruumi jaoks. Tänapäeval on peaaegu ainsad autod, mis seda kasutavad, võimsad pikamaaveokid ja muud suured tarbesõidukid, millel on ruumi suurtele paakidele ja mis võimaldavad saada eeliseid veeldatud maagaasi pikemast sõiduulatuses.

Millised on CNG-i kui kütuse puudused?

CNG peamised puudused on piiratud sõiduulatus võrreldes diislikütuse või bensiiniga ning piiratud tanklate arv, eriti arengumaades. Kuna CNG-paagid on suured ja rasked, võtavad need sageli palju ruumi lastimiseks, eriti reisijateveoks mõeldud autodes. Lisaks on autode ostmine või ümberehitamine alguses tavaliselt kallim. Samuti on tankimisaeg pikem kui vedelkütustel ja jõudlus võib olla veidi madalam kui sarnastel bensiinimootoritel.

Mitu CNG-tanklat on Nigeerias?

Nigeeria surumaagaasi tanklate süsteem on 2024. aasta alguse seisuga veel väljatöötamisel. Valdkonna hiljutised aruanded näitavad, et tegutseb endiselt vaid paar avalikku surumaagaasi jaama, prognooside kohaselt on nende arv 10–20. Enamik neist asub suurlinnades nagu Lagos ja Abuja. Lähiaastatel see arv aga tõenäoliselt kiiresti kasvab tänu valitsuse „gaasiarendusprojektile“, mis toetab maagaasi kui kulutõhusamat ja keskkonnasõbralikumat transpordi energiaallikat.

Kui pikk on CNG-paagi eluiga?

CNG-paakidel on keeruline kasutusiga, mida tavaliselt näitab kasutuskuupäev tootmishetkest, mitte aastakümneid. Paljud riiklikud ja rahvusvahelised standardid nõuavad, et CNG-paakidel, olenemata sellest, kas need on valmistatud sünteetilisest materjalist või terasest, oleks 15–20-aastane kasutusiga. Olenemata ilmsest seisukorrast tuleb paaki ohutuse tagamiseks aja jooksul parandada. Regulaarsete remondiplaanide osana tuleb paakide kvaliteeti regulaarselt visuaalselt ja rõhutestide abil kontrollida.

Kumb on parem, LPG või CNG?

Nii surumaagaas (CNG) kui ka veeldatud naftagaas (LPG) on eriomadustega kütusealternatiivid. Võrreldes LPG-ga (propaan/butaan), mis on õhust raskem ja võimeline akumuleeruma, on CNG, mis koosneb peamiselt metaanist, õhust vedelam ja laguneb lagunemisel kiiresti. Kuna CNG põleb tõhusamalt, jätab see mootori osadesse vähem ladestusi. LPG-l seevastu on väljakujunenud ja ulatuslikum ülemaailmne tankimissüsteem, suurem energiakontsentratsioon ja parem sõiduulatus. Seda valikut mõjutavad sageli kütuse hind selles piirkonnas, sõidukite arv ja olemasolev tugisüsteem.

Mis vahe on veeldatud maagaasil ja surumaagaasil?

Nende füüsikaline olek ja ladustamisviisid on peamised erinevused. Surumaagaas ehk CNG püsib kõrge rõhu all (tavaliselt 200–250 baari) gaasilises olekus. LNG ehk veeldatud maagaas on gaas, mida toodetakse maagaasi alandamisel temperatuurini -162 °C, mis muudab selle vedelaks ja vähendab selle sisaldust ligi 600 korda. Seetõttu on LNG-l oluliselt suurem energiakogus kui CNG-l, mis teeb selle sobivaks pikamaatranspordiks, kus vastupidavus on oluline. See aga nõuab kalleid ja kulukaid krüogeenseid ladustamisseadmeid.

Mis on veeldatud maagaasi (LNG) mahuti eesmärk?

Äärmiselt spetsiifiline krüogeenne hoiuseade on veeldatud maagaasi (LNG) mahuti. Peamine eesmärk on vähendada aurustuva gaasi hulka, hoides LNG-d vedelas olekus äärmiselt madalal temperatuuril, umbes -162 °C. Nendel mahutitel on keeruline kaheseinaline konstruktsioon, mille seinte vahel on kõrgjõudlusega isolatsioon ja sees on vaakum. Tänu sellele konstruktsioonile saab veeldatud maagaasi (LNG) hoida ja transportida pikkade vahemaade taha veoautode, laevade ja statsionaarsete hoiukohtade abil minimaalsete kahjustustega.

Mis on CNG-jaam?

Spetsialiseeritud kohta, mis varustab CNG-ga töötavaid sõidukeid kütusega, nimetatakse CNG-jaamaks. Maagaasi transporditakse sinna tavaliselt madala rõhu all naabertranspordisüsteemi kaudu. Seejärel puhastatakse, jahutatakse ja surutakse gaas mitmes etapis kokku, kasutades võimsaid kompressoreid, et saavutada väga kõrge rõhk (vahemikus 200–250 baari). Äärmiselt kõrge rõhu all oleva gaasi hoidmiseks kasutatakse jugadega mahutitorustikke. Võrreldes kütuse tankimisega, kuid kõrgema rõhu all oleva gaasi puhul tarnitakse gaas nendest mahutitest spetsiaalse dosaatori abil auto sisemisse CNG-paaki.

Mis vahe on veeldatud maagaasil ja tavalisel gaasil?

Kütust nimetatakse sageli „tavaliseks“ gaasiks. Veeldatud maagaas ehk metaan ehk LNG on kahjutu maagaas, mis on tõhusalt ladustatud. Rafineeritud naftast valmistatakse modifitseeritud vedel segu erinevatest süsivesinikest, mida nimetatakse kütuseks. Võrreldes bensiiniga tekitab LNG põlemisel oluliselt vähem kahjulikke aineid (näiteks lämmastikoksiide (NOx), vääveloksiide ja tahkeid osakesi), kusjuures peamised produktid on süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur. Erinevalt alles arenevast LNG-süsteemist on bensiinil suurem energiakogus koguse kohta ja see naudib laialdaselt arenenud ülemaailmse tankimisvõrgustiku eeliseid.

Võrdlustabel

Kokkuvõte

Puhtamale energiale üleminekul on veeldatud maagaas (LNG) ja surumaagaas (CNG) vastastikku kasulikud lahendused, mitte konkureerivad tooted. Pikkade vahemaade ja tõsiste vedude puhul, kus energia kõrge tihedus tagab vajaliku ulatuse, on LNG parim valik. Teisest küljest on surumaagaas (CNG) tõhusam ja keskkonnateadlikum lahendus ettevõtetele ja linnadele, kus kergveokid peavad läbima piiratud ulatusega. Mõlemad kütused on vajalikud energiamuutuste parandamiseks, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks ja kütusekulude alandamiseks kasvavatel turgudel nagu Nigeeria. Nende vahel valides tuleks hoolikalt arvestada konkreetseid sõidukiliike, tegevusulatust ja kohalike teenuste arendamist.